Kartulist ja tomatist

Lapsepõlvest mäletan, et kartulipõldu väetati sügisel sõnniku ja kompostiga. Isa pani kartulid maha ja hooldas neid vaid ilusa ilmaga. Alustasime konstellatsioonikatseid kartuliga 1963. aastal, võttes kasutusele ka biodünaamilised preparaadid. Väetasime katsepõldu sügisel hästikõdunenud sõnnikukompostiga 200 ts/ha.  Kui võimalik, töödeldakse kompost juba septembris kergelt mullapinda ja pritsitakse sõnnikupreparaadiga. Hiljemalt oktoobri lõpus tehakse sügiskünd ja pritsititakse veelkord sõnnikupreparaadiga.

pilt_50.jpg

Kui mullapind kevadel soojaks muutub, haritakse seda juurepäeval ja pritsitakse sarvesõnnikupreparaadiga. Nüüd võib kartuli maha panna. Jahedamates piirkondades on soovitav oodata, kuni Päike liigub Sõnni tähtkujusse (13. mail). Siis idanevad mugulad kiiresti ja hakkavad jõudsalt kasvama. Ligikaudu nelja nädala pärast pritsitakse taimi lehepäeval vastu õhtut nõgeseteega. Järgmisel juurepäeval pritsitakse kartulit varahommikul ränipreparaadiga ja nii kolm korda üle nädala. Kui sügisel pole kartulipealsed piisavalt vara närbunud, pritsitakse neid üks kord septembris pealelõunal ränipreparaadiga. Kartul tuleks üles võtta juurepäeval. Nii toimides pole meil kunagi olnud tegu kartuli lehemädanikuga ning oleme saanud hea saagi.

Kartulimardika korral tuleks mardikad koguda kaanega purki ning need järgmisel aastal, kui Päike ja Kuu liiguvad Sõnni tähtkujus, põletada ning valmistada detsimaalpotents D8. Saadud lahusega pritsitakse mullapinda kolm korda.

 

Oleme teinud palju katseid ka tomatiga. Tomat kasvas kõige tervemini ja andis head saaki, kui sügisel väetati maad täiesti mullastunud sõnnikukompostiga. Taimekomposti korral nägid tomatitaimed välja mõneti alatoidetuna, olukord oli parem, kui komposti oli lisatud sarve-kondijahu. Tomatist endast valmistatud taimekomposti korral ründasid taimi juba kasvu algstaadiumis seened. Kasvuhoonesse külvamisel ja välja istutamisel kasutatakse sarvesõnnikupreparaati.

pilt_46.jpg

Viljavahelduses võib tomatit kasvatada pärast kapsast. Kui taimed on moodustanud kolmanda lehe, pritsitakse neid vastu õhtut nõgeseteega. Seda korratakse kuu jooksul kolm korda. Järgmisel viljapäeval pritsitakse taimi aga ränipreparaadiga, samuti kolm korda kuu jooksul. Kõrvalkasve murtakse ära viljapäeval vastu õhtut. Kõik muud hooldustööd tehakse samuti viljapäeval. Saaki korjatakse vaid vilja- või õiepäeval ning välditakse kriipsjoontega päevi.

Kui soovitakse võtta seemneid, siis tuleks varakult viljad välja otsida ja märgistada.

Külvikalender 2009

Tagasi avalehele >>


Kõik sellel veebilehel avaldatud materjalid on kaitstud autoriõigusega. Mitte ühtegi väljaande osa ei ole lubatud reprodutseerida ega paljundada elektroonilisel, mehaanilisel ega mõnel muul viisil ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
© Aussaattage-Verlag Thun & Thun OHG
© Eesti Biodünaamika Ühing
© Kirjastus PreMark