Lilledest
Kõik taimed, mille puhul peame põhiliseks õieilu, arenevad paremini, kui sügisel väetatakse neid hästi mullastunud kompostiga. See võib olla ka puhas taimekompost, kui ei soovita ilmtingimata lehtede vohamist. Kuid õistaimed ei ütle ära ka loomsest väetisest. Soovitav on sel juhul linnusõnnik – kana-, tuvisõnnik või guano –, mida segatakse kompostimaterjaliga. Selline kompost tuleb hoida väga niiske, sest muidu linnusõnnik kuumeneb.
Kui kompost on sügiseks mullastunud, laotatakse see ühtlase kihina mullapinnale laiali ning töödeldakse istutusajal kõpla või äkkega kergelt mulda sisse. Mõne nädala pärast maalapp kaevatakse läbi või küntakse. Mullaorganismid suudavad siis komposti mullaga ühendada ning luua järgmiseks aastaks hea mullastruktuuri.
Kevadel töödeldakse mulda veelkord korralikult kõpla või äkkega. Külvatakse õiepäeval ja ka kõik järgnevad hooldustööd on soovitav teha õiepäevadel.
Kasvuhoones ette kasvatatud või ka mitmeaastased taimed istutatakse maha istutusaja sisse jäävatel õiepäevadel, seega, kui Kuu liigub Kaksikute või Kaalude tähtkujus. Sel ajal moodustavad taimed kiiresti uued juured ning õiepäeva impulss toetab samaaegselt ka õite kujunemist.
Lõikelilli tuleks lõigata vaasi võimalikult vaid õiepäeval. Me tegime kevadel võrdluskatse: Veevalaja õiepäeval lõigatud lilled püsisid 11 päeva värskena, neli päeva hiljem Jäära viljapäeval vaasi lõigatud lilled närtsisid juba viiendal päeval. Õiepäeva lilled lõhnasid ka kauem ja tugevamalt. Kuid on olemas ka üks nipp. Suvalisel ajal lõigatud lilled püsivad tunduvalt kauem värsked ka ainuüksi õiepäeva ajal vaasi valatud vees.
Ka ületalve keldris hoitud rõdutaimi tuleks välja istutada ja tagasi lõigata istutusaja õiepäeval. Lisada võib komposti või kaubanduses saadaolevat istutusmulda. Taimede mõjub väga hästi ka vanaema retsept: kastekannu pandud munakoor, mida uuendatakse iga nädal. Lisada võib ka hommikusöögist üle jäänud rohuteed, üks tass kastekannu kohta. Sobivad nii nõgese, kummeli, võilille, saialille kui ka teised tõmmised.
Minu tuttavad, kellega koos olen pidanud juba palju aastaid aianduskursusi, tegid oma õpilastega alati meelsasti katseid. Kuna nad kasvatasid väga palju lilli, kuivatati neid ka talveks vanikuteks ja pärgadeks. Lillede eest hoolitsemine ja lõikamine õiepäeval oli neile enesestmõistetav. Ma palusin neil osa lilli lõigata kuivatamiseks ka teistel aegadel. Kui ma talvel jälle nende juurde kursusi pidama sõitsin, rippusid arvukad kimbud varjualuses. Ma ei uskunud oma silmi, kuivõrd erinevad olid samast kasvukohast, kuid erinevate konstellatsioonide ajal lõigatud lillede värvid. Mõnede lillede õied olid muutunud täiesti kahvatuks, osad olid hallid või tumenenud, vaid õiepäeval lõigatud lillede õied olid säilitanud oma särava värvi.
Rooside puhul soovitame hooldamiseks samuti õiepäevi. Kui sügisel on unustatud väetada, laotatakse kevadel põõsaste ümber õhuke kompostikiht ning töödeldakse kergelt mulda. Kui värske nõges on aiaservas välja ajanud esimesed kasvud, keedetakse 3-4 kasvust tee ning pritsitakse jahtunult noortele roosilehtedele. See protseduur, mida võib korrata iga nädal, tugevdab taimede lehti ning kaitseb neid seenhaiguste eest. Kui tahetakse roose vaasi lõigata, sobivad selleks samuti õiepäevad, lehepäeva lõikamine põhjustab emataimel tihti seenhaigusi. Lehetäide vastu aitab, eriti just kevadiste jahedate ööde järel, rooside kastmine järgneval hommikul, mis paneb taimemahlad paremini liikuma ning muudab lehed vähenenud suhkrusisalduse tõttu täidele ebahuvitavaks.
Külvikalender 2002