Metsloomade eemalepeletamine
Tänapäeval on kõrvuti tavapõllumajandusega olemas bioloogiline ja ökoloogiline põllumajandus, kus on loobutud herbitsiididest ning kasutatakse loomset ja taimset väetist, samuti taimeteesid. Biodünaamilises põllumajanduses kasutatakse veel biodünaamilisi preparaate.
On loomi, kes tunnetavad biodünaamilist kvaliteeti hästi, näiteks metssead. Nad teavad täpselt, kus asuvad biodünaamilise kartuli või nisu põllud. Kui küsisin meie piirkonna jahimeestelt, kas nad ei saaks metssigade arvukust piirata, selgus, et nad on küttinud juba umbes 150 looma. Ja nad rääkisid, et nende vaatluste põhjal läksid metssead esmalt alati meie põldudele, niisiis märkasid kvaliteedivahet. Metssigade vastu aitab vaid, kui võrkaed kaevatakse poole meetri sügavusele, vahetult maapinna kõrgusele kinnitatakse okastraat ning lisaks paigaldatakse ka elektrikarjus.
Ka metskitsed ja hirved tunnevad ära eelkõige biodünaamilise rukki. Nende puhul pole elektrikarjusest kasu, nad hüppavad sellest üle. Metskitsi takistab vaid 2,5 meetri kõrgune aed, hirvede puhul peab see olema veel kõrgem.
Ent on olemas ka teisi võimalusi metsloomade peletamiseks. Saime jahimeestelt metsloomade nahku. Külvikalendris ära toodud päeval põletasime need ahjus või põllul puutulel. Seejärel dünamiseerisime puu- ja nahatuha segu üks tund kausis (suurema koguse puhul võib kasutada ka betoonisegistit, mida saab liikuma panna päri- ja vastupäeva) ning valmistasime sellest ka detsimaalpotentsi D8.
Tuhk raputasime kas käsitsi ümber väiksema maalapi või väikse külvikuga ümber suurema põllu katkematu ribana. Võrdlesime ka detsimaalpotentsi ja dünamiseeritud tuha mõju. Kummalgi juhul ei puutunud metsloomad meie põlde. Dünamiseeritud hirvenahatuhaga ümbritsetud põld, mis polnud tarastatud, jäi kahjustamata kas siis, kui hirved sõid ümbritseva niidu ristikust puhtaks kuni kahe meetri kauguseni tuhaga märgistatud piirist. Tuhal oli seega loomadele tajutav mõju kuni kahe meetri kaugusele.
Dünamiseerimisel võetakse 100 g nahatuhka ja 900 g puutuhka ning segatakse mõlemas suunas tund aega. Detsimaalpotentsi valmistamiseks võetakse 10 g tuhka ja sellest valmistatakse tuha või veega kaheksas detsimaalpotents. Tuha laialijaotamiseks saab kasutada väikest külvikut, vesialusel detsimaalpotentsi puhul seljapritsi või suurte põldude puhul traktoril veetavat pritsi. Mõlemad meetodid andsid oluliselt parema tulemuse kui käsitsi laialilaotamine.
Kõrvuti teravilja katselappidega oli meil ka üks riba nn maheohakaid, mida ei puutunud ei metssead ega -kitsed. Küll maitsesid need aga ühe rändkarjuse lammastele ja kitsedele, kes jätsid neist järele vaid rootsud.
Ohakatest on mul erilised mälestused juba lapsepõlvest. Ühel kuival suvel ei sadanud mitu kuud vihma. Tollal polnud võimalik loomadele sööta osta ning külas ei andnud lehmad enam piima. Me sõitsime isaga igal õhtul kõnnumaale ning metsaäärde nõgeseid ja ohakaid korjama. Need keedeti suures katlas koos aganatega läbi ja lasti öö jooksul tõmmata. Hommikul söödeti mass lehmadele. Seepeale andsid lehmad suures koguses väga rasvast piima, palju rohkem kui tavalise sööda puhul. Meie talu oli külas ainuke, kust võid turule viidi. Naabrid imestasid väga ja küsisid minult, mida me lehmadele söödame. Vastasin, et nõgeseid ja ohakaid. Kuid nemad pidasid seda naljaks.
Külvikalender 2009