Sipelgatest aias
Tihti kurdetakse sipelgate rohkuse üle aias, samuti hoonetes. Sipelgate tähendusest ja kasulikkusest looduse majapidamises teatakse kahjuks liiga vähe. Tarvilik oleks ka silmas pidada, et sipelgate käigurajad kulgevad piki veesooni ja maakiirguse vööndeid.
Ligi 40 aastat tagasi matkasin paigas, kus kuusemetsaalune oli kaetud paksult kuivade okastega, seal puudus igasugune alustaimestik. Seevastu oli seal arvukalt suuri sipelgapesi. Kui mitu aastat hiljem taas samasse paika juhtusin, kasvas kuuskede all mitmekesine taimestik, kuid sipelgaid enam polnud. Nad olid oma ülesande täitnud ja mujale kolinud. Need hoolsad loomakesed olid pinnase oma tegevusega ja eritatud sipelghappega täiesti teistsuguseks muutnud, ning nähtavasti toonud kohale ka erinevate taimede seemneid.
Sipelgate rohkus aias viitab tavaliselt huumuse vähesusele. Soovitav oleks lisada sügisel mulda suuremas koguses hästi valminud komposti. Kui nad ka siis ei nõustu lahkuma, võiks valmistada nõgesevirtsa ja mulda korduvalt sellega kasta. Sipelgatele see igatahes ei meeldi, nad lahkuvad peagi.
Sipelgad on looduse sanitarid. Kui kusagile jääb lebama surnud loomake, nakitsevad sipelgad selle pehmetest koeosadest puhtaks ja varsti on järel vaid puhas skelett. Tihti võivad nad rünnata ka nõrku või vigastatud pisiolendeid, kiirendades nii nende lõppu.
 |
 |