Planeetide rütmid ja ilmastik
Meie ligi viie aastakümne aasta pikkused ilmavaatlused on ikka ja jälle ilmselgelt viidanud ilmastiku ja planeedikonstellatsioonide seostele. Ühelt poolt mõjutavad ilma planeetide liikumisrütmid, teisalt nende omavahelised nurkasendid. Nii näiteks põhjustavad aeglaste planeetide Uraani, Neptuuni ja Pluuto 144-, 72- ja 36kraadised nurkasendid teiste planeetidega tihti tugevaid häireid Maa atmosfääris, mis toob kaasa tormi ja rajuilma. Oleme ikka ja jälle viidanud taolistele seostele.
Päikesetõusu ja -loojangu jälgimine eriti just suvel võib pakkuda mõndagi huvitavat. Hommik enne päikesetõusu on tavaliselt jahe, sest mõjub veel öö maaelement. Seejärel hakkab endast märku andma vee-element, mis alguses ilmub õrna pilvekihina horisondile või katab looritaoliselt maastiku. Juba tund enne päikesetõusu ilmuvad taevasse esimesed värvitoonid. Nüüd hakkavad laulma linnud. Veel on tuulevaikne. Tavaliselt hakkab õhk liikuma alles kaks tundi pärast päikesetõusu. Päikesetõusul on mitu staadiumi. Erinevad planeedikonstellatsioonid muudavad nende värvimeeleolu. Tugeva Marsi-konstellatsiooni puhul on tegu väga jõulise koidupunaga. Seevastu Neptuun värvib päikesetõusu õrnaks helehalliks, lausa kahvatuks. Päikese ja Jupiteri konjunktsioon kallab kogu ümbruse üle helkleva kullaga. Teatud Merkuur-Pluuto-konstellatsioon muudab pilved horisondil peaaegu ähvardavalt tumelillaks. Saturni ja Merkuuri tugev side täidab atmosfääri vasksete toonidega. Veenus ja Uraan muudavad päikesetõusu hõbedaseks-valgeks.
Hommikust niiskust ja isegi kastetilkade kuju, värvi ja suurust mõjutab kõige tugevamini Kuu liikumine. Need võivad olla siis nagu väiksed klaaskuulikesed, sätendavad teemandid või vikerkaarevärvilised pisarad. Kui rohi on hommikul kuiv, tuleb päev sageli sajune. Kui hommikune udu liigub Päikese kõrgemale tõustes veekogu suunas, on oodata ilusat ilma. Kui niiskus tõuseb metsa kohalt kõrgustesse, tuleb see veel samal päeval vihmana tagasi.
Alloleval pildil on jääga kaanetatud vihmaveetünn, mille pealispinnal on kristalliseerunud külmumise hetke planeedikonstellatsioonid. Nii võib sealt leida kiirekujuliselt kaks Kuu trigooni teiste planeetidega, Jupiteri ja Pluuto 90kraadise nurkasendi ning muude planeetide 45kraadise ja kaks 135kraadist nurkasendit.
2003. aasta 7. aprilli öökülma ajal kristalliseerunud jääkaanel seevastu domineerib pea ainuüksi Kuu ja Neptuuni tugeva mõjuga konstellatsioon.
Külvikalender 2004