Komeedid
Komeetide ilmumist taevalaotusse on peetud läbi aegade kurjakuulutavaks märgiks, millega kaasneb häda ja viletsus. Kas tegemist on vaid ebausuga?
Halley komeedi lähenemine Maale 1910. ja 1911. aastal jäi inimestele kauaks meelde. Vanad inimesed teavad rääkida, et 1910. aastal oli Euroopa ilmastik tugevalt häiritud, 1911. aastal oli aga ränk põud. Koduloomade sööt lõppes otsa. Tollal ei saanud seda mujalt sisse vedada. Loomi ei saanud ka müüa, sest tapamajad olid pilgeni täis. Loomad kõhnusid ning nad lasti metsa laiali. Seal said nad hädapärast süüa lehti, puukoort ja sammalt. Põud lõppes nädalapikkuse paduvihma ja äikesega, tohutud veemassid tekitasid suurt kahju. Mäenõlvadelt uhuti ära kogu huumuserikas mullakiht, vesi uuristas maasse sügavaid uhtorge. Üks selline kümne meetri sügavune ja viieteist meetri laiune uhtorg on veel praegugi meie katsemaa alaosas.
Samasuguseid häireid esines ka 1984. aastal. Halley komeet ilmus Kaksikute tähtkujus ja nõrgestas neid mõjusid, mida siseplaneedid (Kuu, Merkuur ja Veenus) sealt vahendavad. Jälgides ilmastikku ja taimekasvu, jäi mulje, nagu poleks neid kolme planeeti enam olemaski. Järgnes mitu nädalat kestnud põud. Septembri alguses liikus Päike Halley komeedi suhtes 60-kraadise, Veenus 90-kraadise, Marss ja Uraan 150-kraadise nurga alla. Siis hakkas sadama. Kolme nädalaga sadas maha sama suur vihmakogus, kui tavaliselt kogu aasta jooksul.
Halley komeet
Ühegi teise kosmilise sündmuse jälgimiseks pole tehtud nii palju ettevalmistusi, kui Halley komeedi ilmumiseks Maa lähedale 1986. aastal. Halley komeeti sai jälgida alates veebruarist palja silmagagi. Neil päevil levis üle maailma teade Tshernobõlist. See oli erutav ja ülesraputav sündmus. Ka taimemaailm sai osa sellest ehmatusest. Mõnedel nisusortidel oli kuni kolmandik viljapeast kaootiliselt puntras. Osadel kurkidel ja ubadel oli moodustunud topeltviljad. Maasikatel, kirssidel ja tomatitel oli “ninadega” vilju. Maasikatel arenesid õiepõhjast vilja asemel uued õitega varred.