Kuidas taevakehad mõjutavad ilmastikku
Ilmastiku jälgimine ja ennustamine on olnud läbi aegade oluline just neile, kes tegelevad maaviljelusega. Sõltub ju taimekasv suuresti ilmastikutingimustest ning ka maaharimisel peab nendega arvestama.
Kõige rohkem on avaldatud uurimusi ning on ka rikkalikult vanarahva tähelepanekuid, kuidas Kuu kasvamine ja kahanemine mõjutab ilma. Nende põhjal võib üldiselt öelda, et Kuu kasvamise faasi iseloomustab võrreldes kahanemise faasiga selgem ilm ja väiksem sademete hulk. Täiskuu mõju on eriline: ka pilvisel ja sajusel perioodil vabaneb öötaevas mõneks ajaks pilvedest ning täitub täiskuu intensiivse kollakas-hõbedase valgusega. Kuid ka Kuu kaugenemise-lähenemise ja tõusmise-laskumise rütm mõjutab ilmastikku. Kuu kaugenemine sarnaneb kasvava kuuga, st ilmad on siis selgemad ja päikesepaistelisemad. Lähenev kuu aga põhjustab rohkem madalrõhkkonda.
Kuu tõusmise-laskumise rütm on vastavuses Päikese liikumiskaarte tõusmise ja laskumisega aasta jooksul ning ka mõju on sarnane.
Kuid veelgi ilmekamad seosed avalduvad, kui jälgida Kuu sideerilist liikumist. Kuu läbib sodiaagivöö kaksteist tähtkuju veidi rohkem kui 27 päevaga. Erinevate tähtkujude omadused tulevad selgemini esile, kui Kuu liigub ühest tähtkujust teise. Ilm võib mõne tunni jooksul siis täiesti teistsuguseks muutuda.
Kui Kuu liigub maaelemendi tähtkujudes (Kaljukits, Sõnn, Neitsi – Külvikalendris märgitud juurepäevana), valitseb ilmastikus maasuunaline tendents. Taevalaotus on enamjagu pilves ja sinakashalli, sünge ilmega. Pilved liiguvad madalalt ning on kujult enamuses rünkpilvede laadsed. Maasuunaline tendents surub isegi korstnasuitsu alla, linnaõhk on sel ajal tihti hingemattev ja heitgaasidest küllastunud. Ilm on jahe ja sageli ka vihmane, talvel esineb lumesadu või tugevat härmatist. Põuasel perioodil toob see aeg kosutavat niiskust ja jahedust, talvel aga tugevat pakast. Vaatlused näitavad, et sellesse perioodi satuvad talve kõige külmemad päevad.
Kui Kuu liigub vee-elemendi tähtkujudes (Kalad, Vähk, Skorpion – lehepäevad), on suurem õhuniiskus ja sarnaselt maaelemendile rohkem sademeid. Pilvkate on ühtlane, hallika tooniga (kihtpilved) või valkjas ja "soomusetaoline" (kõrgrünkpilved). Sel ajal on isegi selgetel päevadel õhus kerge vine, hommikul või õhtul sageli tugev udu ja kaste. Talvisel ajal sajab lobjakat ning esineb kerget sula. Ilm on rõske ning jahedus tungib kontideni. Looduskeskkond püüdleb ühtlustumise ja tasakaalu poole.
Kui Kuu liigub õhuelemendi tähtkujudes (Kaksikud, Kaalud, Veevalaja – õiepäevad), on ilm selgem ja päikesepaistelisem. Värvidki muutuvad looduses erksamaks ja säravamaks. Taevas on erksinine, vähesedki pilved tõusevad kõrgematesse õhukihtidesse ja moodustab õrna, läbipaistva loori (niitjad kiudkihtpilved). Looduses valitseb maast eemale tendents, mida näitab nii pilvede asetus ja kuju kui ka kõrgenenud õhurõhk. Õhkki muutub kergeks ja seda on hea hingata. Pärast suruvat ja niisket maaelementi tuleb kontrast hästi esile. Suvel on sel ajal päikeseküllane ilm (eriti Kaksikutes), talvel ja kevadel ereda päikesepaistega selged päevad, kuid külmad ööd.
Kui Kuu liigub tuleelemendi tähtkujudes (Jäär, Lõvi, Kütt – viljapäevad), tuleb esile tugev soojusimpulss. Päike võib olla varjatud kerge pilvelooriga, kuid kiirgus on intensiivne ja kohati põletav. Tuleelement muudab isegi pilvede kuju sageli suure taevatulekahju sarnaseks, tihti esineb ka v-kujulisi vorme (õhukesed kõrgkihtpilved). Sel ajal on suve kõige põuasemad ja lämmatavamad päevad. Kergesti tekivad ka metsapõlengud. Talvel võib temperatuur järsult tõusta ning kergesti sulale minna. Soojuse kõikeläbistav impulss on tuntav nii looduses kui ka inimorganismis.
Tuleb lisada, et Kuu liikumisega kaasnevad ilmastikumuutused pole alati nii selged ja ilmekad, vaid tihti võib domineerida mingist planeedikonstellatsioonist põhjustatud suurem ilmaperiood. Ent kui tegemist on näiteks pikema vihmaperioodiga, erineb ka siis Kaalude-vihm Skorpioni-vihmast.
On huvitav, et meteoroloogias varem kasutuses olnud klassifikatsioon jagas pilved samuti nelja põhiklassi, võttes seejuures aluseks eelkõige pilvkatte keskmise kõrguse maapinnast ja nende kuju.
Kui Kuu liikumine põhjustab rohkem lühiajalisi muutusi, siis teiste taevakehade mõju avaldub pikema aja jooksul.
Päikese liikumisega kaasnevas aastaaegade vaheldumises avalduvad samuti nelja elemendi seaduspärasused. Kevadisele kasvusirutusele ja õitsemistungile vastab õhuelemendi maast eemale tendents, suvisele rikkalikule lehekasvule vee-elemendi horisontaalsuunaline laialilaotumine, sügises avaldub hävitav tuleelement, mis talletab taime elujõu tillukestesse seemnetesse, talveajale iseloomulik elutus ja endassetõmbumine näitab sarnaselt maaelemendile sissepoole pöördumist.
Kuid Päikese liikumises saab lisaks aastaaegade rütmile eristada ka muid kvaliteete. R. Steiner on viidanud, et on mõttetu rääkida Päikesest üldiselt, et tegelikult peaksime ütlema: Jäära-Päike, Sõnni-Päike, Vähi-Päike, Lõvi-Päike jne. Päikesel on igas tähtkujus erinev olemus. Kui tähelepanelikult jälgida Päikest liikumisel tähtkujust tähtkujusse, võib väliseltki märgata, kui erinev on Päikese “värv” ja kiirgus, tema ilma kujundav toime.
Aprilli keskel toob Jäära tähtkujusse jõudnud Päike võimsa kevadise soojusimpulsi, mis Sõnni tähtkujus (mai keskel) paneb tärkama seemned ja kogu looduse. Sisenedes juuni kolmandal dekaadil Kaksikute tähtkujusse, põhjustab Päike varasuvise intensiivse päikesepaiste ja kuivuse perioodi, mis juuli lõpunädalal läheb üle kesksuviseks niiskuse-vihmaperioodiks (Vähi tähtkujus) ja üldiseks lehelopsakuseks. Augusti teisel dekaadil saavutab Päike Lõvi tähtkujus oma tõelise jõu – vaatamata juba langevatele liikumiskaartele. Näib, et tema kuldne-oranzhikas sära läbistab värvina kogu küpseva looduse. Septembri keskel saabuvad Neitsi tähtkujusse liikunud Päikesega jahedad ööd ning tähtkuju lõpuosas sügisvihmad ja hall. Novembri alguse toob Päike Kaalude tähtkujus sügispimedusse lühikeseks ajaks kirkust ja päikesepaistet, et siis kolmandal dekaadil Skorpioni tähtkujus vihmast ja lörtsist ilma pakkuda. Detsembri kolmandal dekaadil annab Päike Küti tähtkujus jõulurahu ja soojust loodusesse ja inimhingedesse. Jõudes jaanuari viimasel dekaadil külma Kaljukitse tähtkujusse, juhatab ta sisse talve. Kui Päike liigub veebruari viimasel dekaadil Veevalaja tähtkujusse, lisandub teravale külmale selge taevas ja silmipimestav valgus. Märtsi lõpunädalal liigub juba kõrgeid kaari võttev Päike Kalade tähtkujusse ning ühes kasvava soojusega muutub lumi ja jää voolavaks vee-elemendiks.
Ka teiste planeetide näiv liikumine tähtkujudes põhjustab ilmastikus märgatavaid muutusi, kuid need on pikemaajalised ning seetõttu raskemini jälgitavad. Kui Merkuuri, Veenuse ja ka Marsi rütme võib märgata ühe aasta jooksul, siis kaugemate ja aeglaselt liikuvate planeetide mõju ilmneb aastate ja isegi aastakümnete pikkustes vaatlustes.
Eriline roll ilmastiku kujundamisel näib olevat Jupiteril. See suur ja majesteetlik taevakeha läbib ühe tähtkuju keskeltläbi ühe aastaga. Jupiter vahendab Maale kosmilisi kvaliteete eriti jõuliselt. Seda planeeti võib õigusega nimetada aasta valitsejaks, kuigi Jupiteri-aasta ei kattu alati kalendriaastaga. Saturni liikumine seevastu annab põhikarakteri kolmeaastasele tsüklile.
Ent kui võtta vaatluse alla veel planeetide omavahelistest konstellatsioonidest põhjustatud lühema- või pikemaajalised impulsid, muutub ilma vaatlemine ja ennustamine üksikasjalikumaks, aga ka keerulisemaks.