Maakera ja sodiaagiring
Meie arvukad katsed on selgesti näidanud, et sodiaagiringi tähtkujude eri kvaliteedid jõuavad Maale planeedikonstellatsioonide vahendusel. Kuid sodiaagivöö tähtkujud „valitsevad” ka Maa erisuguseid piirkondi, mõjutades nende klimaatilisi tingimusi. Heites pilgu maailmaatlasesse või sateliitpildile, võib märgata, kuidas maakera on jaotatud erivärvilisteks kliima-, taimkatte- ja pinnasevöönditeks.
Kui sõita näiteks läbi Prantsusmaa Vahemere suunas, algab Lyoni kõrgustikul uus maariba. Taimeriik muutub täiesti teistsuguseks. Kui varem oli näha rohelisi karjamaid, siis nüüd kõik hoopis kiduram, pakkudes võimalust vaid lamba- ja kitsekasvatuseks. Ent milline õierohkus! Pole ime, et mesilastel läheb siin hästi.
Kui läbida lennukiga suuremaid vahemaid, lendame üle kuivade steppide ja kõrbete, edasi üle uduste ja niiskete vihmametsade, ja veel edasi jõuame igijää piirkonda, kus praegugi leitakse jääst külmunud loomi, kes tänapäeval elavad vaid soojadel aladel. Seega pidid Maa kliimaolud lühikese ajaga väga kiiresti muutuma, nii et isegi loomad ei suutnud end külmumissurmast päästa. Maa poolustel domineerib jääks tardunud vesi kui maaelement. Lõunapoolusel on see tugevam kui põhjapoolusel. Kui külastada suvist põhja polaarala, võib näha, milline tohutu, maaelemendist tagasi peegelduv valgus seal valitseb. Päike asub Kaksikute valgusregioonis (20.06 – 19.07). Sellega piirneb tsoon, mida nimetatakse parasvöötmeks. Päike mõjutab seda regiooni, kui asub Sõnni või Vähi tähtkujus. Sõnni tähtkujus (13.05 – 19.06) on tema kaared tõusvad, kuid Vähi tähtkujus (20.07 – 10.08) juba laskuvad. Seda regiooni valitseb harmoniseeriv Sõnni maa- ja Vähi vee-element.
Jõudes Lõvi tähtkujusse (11.08 – 15.09), on Päikese liikumiskaar sama kõrge kui Jäära tähtkujus (19.04 – 13.05). Mõlema tähtkuju soojuselement mõjub küll ühekülgselt, kuid loob eelduse ka viljakuseks ja küpsemiseks. See soojusvöö ümbritseb Maakera umbes 20 ja 45 kraadi vahel ekvaatorist põhja pool. Kus niiskuse tasandav toime on nõrk, seal tekivad stepid ja kõrbed. Nii leiame selles kahekordses soojusregioonis põhiliselt liiva- ja soolakõrbeid. Looduses ei kulge need vööndid loomulikult sirgjooneliselt, vaid teatud lainelisusega.
Kui liigume edasi lõuna poole, ekvaatori piirkonda, näeme siin kevadel Päikese kaari Kalade tähtkujus tõusmas (11.03 – 18.04) ja sügisel Neitsi tähtkujus laskumas (16.09 – 31.10). Nendesse tähtkujudesse jäävad ka ekliptika ja taevaekvaatori lõikepunktid (kevad- ja sügispunkt) ning seega öö ja päeva võrdne pikkus. Kui Maa põhjapoolusel valitseb pool aastat valgus ja teine pool pimedus, siis ekvaatoril tasakaal. Päev ja öö on läbi aasta peaaegu ühepikkused. Ei ole hämarat aega, päeva ja öö vaheldumine toimub järsku ning suurte temperatuurimuutustega. Sel alal on ka hiiglaslikud vihmametsad. Veel edasi lõuna poole algab Kaalude (01.11 – 18.11) ja Veevalaja valgusregioon (15.02 – 10.03). Nüüd pääseb mõjule vaid intensiivne valguselement ning tungib ilma vee-elemendi tasakaalustava toimeta maisesse. Ka siin on põhiliselt stepid ja kõrbed. Sellele valgusvööle järgneb laskuva Päikese korral Skorpioni veeregioon (19.11 – 19.12), tõusva Päikese korral on sama kaarekõrgus Päikesel maises Kaljukitses. Nii läbistavad lõuna parasvöötmes (umbes 30 – 45 kraadi ekvaatorist lõuna pool) jälle maa- ja vee-element teineteist.
Pööripäeval on Päike Küti soojuselemendis (20.12 – 17.01). Põhjas näeme Päikest liikumas mööda madalaid kaari üle taevavõlvi, lõunapoolkeral aga särab ta kõrgel taevas. Tugev soojusimpulss loob Uus-Meremaa lõunaosas, Tulemaal ja Falklandi saartel jälle kalduvuse steppideks.
Seda üldist pilti muudavad tähtkujudes liikuvad planeedid, tugevdades või nõrgestades tähtkuju mõju sõltuvalt planeedile omasest elemendikarakterist. Nii mõjuvad Marss, Kuu ja Neptuun eriti aktiivselt Kalade, Vähi või Skorpioni tähtkujus. Saturn, Merkuur ja Pluuto arendavad oma soojuselementi eriti jõuliselt Jäära, Lõvi või Küti soojusregioonis. Jupiter, Veenus ja Uraan saavad oma valgusjõudu tugevamalt Maale saata, kui neid toetab Kaksikute, Kaalude ja Veevalaja tähtkuju valguselement. Planeetide mõjutuste tulemuseks ongi, et sõltuvalt planeedi karakterist kas harmoniseeritakse või muudetakse ühekülgseks mingi tähtkuju poolt valitsetud Maa piirkonna tüüpiline kliima. Neid ilmastikuolusid muudavad tihti ka teised kosmilised sündmused, nagu planeetide vastasseisud, konjunktsioonid ja muud omavahelised nurkasendid. Neid mõjusid elame läbi Maal tuulena, äikesena, maavärisemisena jms.
Johannes Kepler on öelnud: “Need arvukad muutused, mis toimuvad Maa sees ja Maa peal, on nii korrapärased ja mõõdetavad, et neid ei saa omistada mingile pimedale jõule, ja kuna planeedid ise ei tea midagi nurkadest, mida nende kiired Maal moodustavad, siis peab Maal hing olema... Teatud pilt sodiaagist ja kogu taevalaotusest on Jumala poolt Maa hinge surutud... Sellest siis sümpaatia Maa ja taevatähtede vahel, sellest nii reeglipärased loodusmõjud. Et Maal on tõesti hing olemas, näitab selgesti ilmastiku ja seda mõjutavate aspektide vaatlemine. Teatud aspektide ja konstellatsioonide korral muutub õhk rahutuks; on selliseid vähe või puuduvad üldse, jääb õhk rahulikuks...”