Hooldustööde mõju
Harrastusaednikud küsivad meilt ikka-jälle: kui ametialase hõivatuse tõttu ei saa kasutada soodsaid külviaegu, siis kuidas seda korvata?
Paralleelselt arvukate külvikatsetega oleme aastate jooksul võrrelnud ka hooldustööde aegu. Selleks on kaks võimalust. Esimesel juhul külvatakse suuremale maalapile soodsal ajal üht liiki taimede seemneid. Maalapp on loomulikult ühtmoodi väetatud ja sama eelviljaga. See jagatakse väiksemateks lappideks ning pärast seemnete idanemist hakatakse neid hooldama erineval ajal. Harimist korratakse igal 9., 10. päeval, mil kordub sama elemendi mõju. Maapind kobestatakse umbes 3 cm sügavuselt, et avada muld õhule ja uutele kosmilistele impulssidele, samaaegselt kõblatakse mulda ka vahepeal tärganud umbrohi. Saagikoristusel võib kindlaks teha, et vastavale taimele vähem sobivad hoolduspäevad põhjustavad kehvemat saak. See näitab, et külvipäeva soodne mõju on nõrgestatud.
Teisel juhul valmistatakse maalapp ette ja seemned külvatakse mittesoovitaval või vähesobival ajal ning jaotatakse jällegi väiksemateks lappideks. Hooldustöid tehakse sarnaselt eelnevale. Järgnev saagikoristus näitab ilmekalt, et ebasooodsa külvipäeva mõju on võimalik soodsate hooldusaegadega väga oluliselt paremaks muuta.
Selliseid katseid oleme teinud porgandi, punase peedi, selleri, nuikapsa, lillkapsa ja brokoliga. Hiljem lisandus ka kurk ja lääts.
Järgnevas tabelis esitatud andmed näitavad selleri, lillkapsa, nuikapsa ja brokoli ühe taime kaalu, kurkidel taimerea ühe jooksva meetri saaki, läätsel, porgandil, punasel peedil ühe ruutmeetri saaki.
Loodame, et sellest aruandest on näha - kui pole võimalik kasutada soodsaid külviaegu, tasub kasutada soodsaid harimispäevi.
Külvikalender 1993