Planeedikonstellatsioonid
Kui kaks planeeti asetsevad selliselt, et Maa jääb nende vahele (seda nimetatakse kalendris planeediopositsiooniks), saavad mõlema planeedi jõud takistamatult Maani jõuda. Inimesed on sel ajal tegusad ja heatujulised. Tavaliselt on selge taevas, päikesepaiste ja jahedamad ööd. Külvatud seemned idanevad kiiresti, taimede kasv on lopsakas, kahjureid vähe ning saak hea.
Kui kaks planeeti asetsevad Maalt vaadatuna kõrvuti, ruumiliselt on aga üks planeet ees- ja teine tagapool, takistavad eesoleva planeedi jõud tagumise planeedi mõjulepääsemist, ent ka tagumine planeet häirib esimest. Kui lisandub kolmas ja neljas planeet, läheb asi veelgi halvemaks. Oleme nimetanud sellist seisu konjunktsioonikobaraks. Inimesed tunnevad end ahistatuna, meeleolu on kehv, isegi depressiivne. Sel ajal külvatud seemned “kaalutlevad” kaua, enne kui otsustavad idanema hakata, kohe on kohal kahjurid ja seened ning tihti on mõne nädala pärast lootusetu otsida peenralt külvatud taimi.
Lisaks planeetide omavahelistele suhetele on oluline ka nende paiknemine sodiaagi tähtkujudes. Nii tunneb üks või teine planeet suuremat sugulust teatud tähtkujuga, mõnes teises tähtkujus on tema jõud aga pärsitud. Soodsa konstellatsiooni korral aktiveerib planeet tähtkuju elementi ning see on tuntav ka Maal. Ilmastikul on siis vastava elemendi karakter. Taimed ja teised elusolendid suudavad elemendijõudu paremini vastu võtta ning sellele vastavat organit või protsessi jõudsamalt arendada.
Kui kaks või enam planeeti asetsevad üksteise suhtes 120-kraadise nurga alla ehk trigoonis, on elemendi mõju veelgi tugevam. See kehtib üksnes n-ö klassikaliste planeetide – Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni – puhul. Need planeedid saavad mõjuda elementide ehk kosmiliste universaaljõudude kaudu.
Kuid on olemas veel ka “ebaseaduslikult” päikesesüsteemiga liitunud planeedid, mida vanasti ei tuntud: Uraan, Neptuun ja Pluuto. Need ei saa mõjuda elementide ehk universaaljõudude vahendusel, vaid tegutsevad tsentraaljõudude – elektrinähtuste, magnetismi ja vulkanismi – kaudu. Siin pole opositsioonil, trigoonil ja konjunktsioonil mingit erilist mõju. Ent moodustades klassikaliste planeetidega 90-, 45-, 135-kraadise (või ka mõne muu) nurga, on saabunud nende suur hetk. Uraan annab siis endast teada välgu, müristamise ja tormiga, Neptuun maavärinatega ja Pluuto aktiveerunud vulkaanilise tegevusega. Kui lisandub veel mõne planeedi sekstiilasend, mis paneb veed liikuma, on tagajärjeks marutuulest saadetud üleujutused.
Vaadeldas näiteks 2004. aasta 26. detsembri looduskatastroofi, kui maavärina tekitatud lained nõudsid Kagu-Aasias palju inimohvreid, siis ilmestasid seda päeva maavärinakalduvust põhjustavad nurkasendid. Maa magnetvälja pingestatud olukorda sisenes maavärina vallandajana Kuu 135-kraadise nurkasendiga Neptuuni suhtes, samal ajal asusid Merkuur ja Veenus Neptuuniga sekstiilis. Alates 1960. aastast on olnud 38 suurt maavärinat (ohvrite arvuga enam kui 1000), mis kõik on toimunud Neptuuni sama nurkasendi ajal.
Katastroofipiirkonnas asuval saarel, kus elab umbes 2000 aborigeeni, kuulutati kõik inimesed algul kadunuks. Kuid mõne päeva pärast tulid nad koos oma loomadega kodupaika tagasi. Suguharu juhid, kel oli veel iidset tarkust, märkasid nimelt, et nende loomad põgenevad mägedesse. Elanikud lahkusid loomade kannul küladest ja kui nad kolme päeva pärast tagasi tulid, ei olnud ükski inimene kaduma läinud.
Vulkaanilise aktiivsuse 10 aasta andmeid läbi töötades võisime kindlaks teha, et 126st vulkaanipurskest (koos laava väljavoolamisega) toimusid 106 Pluuto ja teiste planeetide eelmärgitud nurkasendite ajal, ülejäänud aga maavärina-konstellatsioonide ajal, vaid viit juhtu ei õnnestunud ühegi konstellatsiooniga selgitada. Seejuures ei ole silmas peetud tegutsevaid vulkaane.
Külvikalender 2006