Suur Reede ja Vaikne Laupäev
Külvikalendri kasutajad küsivad ikka ja jälle, miks on Suur Reede ja Vaikne Laupäev tähistatud kriipsjoonega ehk miks ei peaks neil päevil külvama või taimede eest hoolitsema.
Maria Thun kasvas üles keskkonnas, kus religioossed kujutlused ja uskumused mängisid igapäevaelus suurt rolli. Nii oli ka kindlaks tavaks, et pühade ajal tööd ei tehtud. Loomi loomulikult talitati. Öeldi, et Isa-Jumalal ei ole sel ajal aega taimede kasvamise eest hoolt kanda. Sellised kujutlused ei andnud Maria Thunile muidugi rahu ning juba mõned aastad pärast seda, kui ta läbiviidud konstellatsioonikatsed näitasid selget seost Kuu ja teiste planeetide liikumise ja taimekasvu vahel, otsustas ta sihipäraste katsetega jõuda lähemale ka n-ö Suure Reede saladusele.
Ta korraldas võrdluskatseid, mis algasid mõni päev enne Suurt Reedet ja lõppesid mõni päev pärast Ülestõusmispühi. Et algusaastatel külvati põhiliselt käsitsi, st seemned puutusid kokku inimkäega, siis tekkis lugejatel kahtlusi, et niisugune otsene kontakt võis tulemusi mõjutada ning põhjustada erinevusi taimekasvus. Selle vältimiseks hakati külvamisel kasutama külvimasinat või külvas keegi teine, mitte Maria Thun.
Katseid korrati pidevalt kuni 1980ndateni. Tulemused olid alati sarnased. Testtaimedeks olid uba, redis, spinat, salat ja vahel, kui Ülestõusmispühad sattusid varasemasse aega, ka suvivili. Vastavalt Kuu asendile viljatüübi järgi külvatud seemned idanesid tavaliselt hästi, kuid kidusid hilisemas kasvustaadiumis, mõnikord ka juba varem.
Periood Suurest Reedest Vaikse Laupäevani on looduses justkui hinge kinnipidamise aeg, millele järgneb vabastav väljahingamine Ülestõusmispühadel. Nende katsetulemuste tõttu ongi Suur Reede ja Vaikne Laupäev tähistatud Külvikalendris kriipsjoonega.