Kalduvuste veerust kalendris

Kalendri tabelite viimases veerus on toodud tähelühendid, mis viitavad ilmastikukalduvustele. Need näitavad vastavate planeedikonstellatsioonide põhjustatud võimalikke häireid kuni looduskatastroofideni välja. Kahjuks pole me veel leidnud seaduspärasusi, mis laseksid ära tunda, millises maailma piirkonnas vastavad mõjud esile tulevad. Päikesevarjutuse puhul võib välja arvutada, milliseid alasid varjutuse umbes 200 kilomeetri laiune vöö läbib. Muudes piirkondades pole varjutust näha. Võib ette tulla, et Päikese, Kuu ja teiste planeetide konstellatsioonid vallandavad looduskatastroofe vaid väikesel, piiratud alal. Meile pole aga enne teada, kus nimelt. Üha sagedamini saame Kariibi mere piirkonnast või ka Brasiiliast teateid, et kalendris märgitud tormipäevadel möllas seal tõesti torm, meil aga valitses täielik rahu. Kuid ka maailma neist piirkondadest nagu, näiteks Jaapanist ja Tuneesiast, kus esineb sageli nõrku maavärinaid, mis uudistesse üldsegi ei jõua, on meile teatatud, et need toimuvad ajal, mida oleme tähistanud maavärinakalduvusega. Kalendri tabeli märkuste veerg sobib hästi selletaoliste vaatluste talletamiseks, et siis võib-olla aastate pärast leida seos planeetide nurkasendi ja omaenda piirkonna vahel.

M – MAAVÄRINAKALDUVUS – seda mõistet kasutatakse sellise konstellatsiooni märkimiseks, mis paiskab segi Maa magnetvälja ning põhjustab nõrgemaid või tugevamaid maavärinaid. Seismiliselt väheaktiivsetes piirkondades võib esineda sademeid ja tormist ilma.

T – TORMIKALDUVUS – tegu on planeedikonstellatsiooniga, mis mõjutab Maa õhkkonda ning põhjustab halvemal juhul marutuult ja laastavat tormi.

V – VULKAANILINE KALDUVUS – sel ajal hoogustub Maa vulkaaniline tegevus, üldiselt toob kaasa muutliku ilma.

Ä – ÄIKESEKALDUVUS – planeedikonstellatsioon, mis toob kaasa jõulise soojusimpulsi ning laheneb tihti äikesena. Sellel on ilmne viljapäeva iseloom.

Lk – LIIKLUSKRIITILINE – me ei leidnud paremat nime, et tähistada planeetide teatud nurkasenditest põhjustatud mõju, mis avaldub eelkõige inimeste juures. Igatahes on selgelt näha, et neil päevil esineb kõige enam õnnetusjuhtumeid nii liikluses kui ka loomadega tegelemisel. Inimeste tähelepanu on hajunud või endale suunatud. See viide kutsub üles suuremale tähelepanelikkusele ümbritseva suhtes, teadlikumale ärkvelolekule.

 

Mida me mõtleme märksõnaga “liikluskriitiline”

Kuna meie üks katsepõld asus suure tee ääres, võisime ikka-jälle kindlaks teha, et kui juba varahommikul oli kuulda autosireene, juhtus päeva jooksul palju liiklusõnnetusi. Varsti märkasime, et nimetatud päevad sattusid alati kokku planeetide 72-kraadise nurkasendiga. Tänu heale tuttavale õnnestus meil saada andmed 10 aasta liiklusavariide kohta. Need vaid kinnitasid meie oletusi. Hiljem märkasime, et selliste konstellatsioonide mõju ilmneb lisaks liiklusele ka teistes eluvaldkondades. Kuid sobivamat nimetust kui “liikluskriitiline” pole me selliste konstellatsioonide jaoks veel leidnud.

Üks mu tuttav sattus Hollandis autoavariisse ja pidi asjaolude selgitamiseks minema liikluspolitsei jaoskonda. Ta märkas seinal rippumas saksakeelset “Külvikalendrit” ning küsis kalendrile viidates politseinikult, kas ta tegeleb aiandusega. “Ei,” sai ta vastuseks, “aga selle järgi teame alati, millal on rohkem liiklusõnnetusi. Neil päevil pole meil mingit puhkust.” Ja ta näitas veel, mille järgi nad seda kalendrist vaatavad.

Tagasi avalehele >>


Kõik sellel veebilehel avaldatud materjalid on kaitstud autoriõigusega. Mitte ühtegi väljaande osa ei ole lubatud reprodutseerida ega paljundada elektroonilisel, mehaanilisel ega mõnel muul viisil ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
© Aussaattage-Verlag Thun & Thun OHG
© Eesti Biodünaamika Ühing
© Kirjastus PreMark