Kuu ja teiste planeetide sõlmed
Planeetide liikumistasandid asuvad üksteise suhtes nurkade all. Kuna nurgad on väiksed, jäävad planeetide liikumisteed kitsasse, kuni 16 kraadi laiusesse ribasse, mida nimetatakse sodiaagivööks. Maa liikumistasandi ehk ekliptika ja Kuu liikumistasandi vaheline nurk on u 5 kraadi. Neid punkte, kus planeet läbib laskudes ja tõustes Maa ekliptikatasandit, nimetatakse vastavalt laskumis- ja tõususõlmeks (vt joonist).
Kuu liikumistasand muudab oma asendit, seega muutub ka laskumis- ja tõususõlme asukoht. Vastupidiselt Kuu apogee-perigee punkti liikumisele kulgevad sõlmed sodiaagil päripäeva.
Kui kaks planeeti kohtuvad oma sõlmpunktides, tekib planeetide kattumine; kui Kuu kohtub sõlmes Päikesega või asub Päike sel hetkel vastassõlmes, tekib vastavalt kas päikese- või kuuvarjutus. Esimesel juhul varjutab kuuketas Päikese, teisel juhul langeb Kuule Maa vari.
Sõlmede, kattumiste ja varjutuste ajal külvatud, istutatud ja hooldatud taimedel esineb kasvuhäireid, mistõttu see periood on külvikalendris märgitud kriipsjoonega: kõikideks töödeks sobimatu aeg. Selleaegse külvi ja hoolduse tagajärjed avalduvad lisaks esimese aasta kasvuhäiretele isegi järgneva aasta soodsa aja külvide juures, ja need võivad mõnikord olla isegi palju tugevamad kui esimesel aastal. Muutused toimuvad niisiis seemne kvaliteedis, mõningatel juhtudel hävib idanemisvõime täielikult, näiteks Uraani kattumiste puhul.