Tõusev ja laskuv kuu
Kalendri tabelis võib märgata, et Kuu tõusmise ja laskumise rütm ei lange kestuse ega faaside poolest kokku Kuu kasvamise ja kahanemise rütmiga. Tõusmise ja laskumise 27,3-päevane tsükkel on faasimuutuse 29,5-päevasest tsüklist lühem. Kuu faaside – täiskuu, kuu loomine, veerandid, kasvav, kahanev kuu – jälgimine ei tohiks tekitada raskusi. Kuidas näeb välja aga tõusev või laskuv kuu?
Vaadeldes Kuu liikumist pikema perioodi jooksul, võib märgata, et Kuu liikumiskaared on kord pikad-kõrged, kord lühikesed-madalad. Madalaim kaar on Küti tähtkujus asuval kagust tõusval ja edelasse loojuval Kuul. Seejärel hakkavad Kuu liikumiskaared kõrgemaks muutuma. Kahe nädala möödudes, Kaksikute tähtkujus, saavutab kirdest tõusva ja loodesse loojuva Kuu liikumiskaar maksimaalse kõrguse. Seda perioodi nimetataksegi tõusvaks kuuks.
Kahe järgneva nädala jooksul muutuvad Kuu liikumiskaared järjest madalamaks. Kuu laskub. Külvikalendris nimetatakse seda perioodi ka istutusajaks.
Kuu tõusmine-laskumine kattub suuresti kasvamise-kahanemisega talvise pööripäeva paiku, Kuu tõusvad liikumiskaared satuvad siis kokku Kuu kasvamisega. Suvise pööripäeva paikul on Kuu tõusvad liikumiskaared aga kohakuti Kuu kahanemisega. Niisiis, mida madalamaks muutuvad Päikese liikumiskaared, seda kõrgemaid kaari mööda liigub täiskuu, ja vastupidi. Jõuludeaegne täiskuu heidab oma hõbedast valgust peaaegu samast kohast, kus jaanipäeval liikus Päike. Jõuluaja täiskuu on jaanipäeva Päike.
Kuu liikumine mõjutab tugevalt vee-elementi. Üldtuntud on tõusu-mõõna nähtus, sademete hulga ja Kuu faaside vaheline seos jt. Kuu tõusvate-laskuvate liikumiskaarte mõju on sama ilmekas. Maria Thuni pikaajalised vaatlused ja katsed tõid esile järgmise seose: tõusvate liikumiskaartega kaasneb vee ja vedelike liikumine ülespoole, taimede juures ilmneb see aktiivsema kasvu ja mahlakusena. Laskuvate kaartega kaasneb mahlade liikumine allapoole ning juurestiku intensiivsem moodustumine.
Laskuv kuu
Laskuv kuu on kalendris märgitud istutusajana ning seda ajavahemikku iseloomustab mahlade vool allapoole ja juurekava jõulisem areng. See periood sobib eriti hästi kõikideks istutustöödeks, taimedel ja istikutel moodustuvad siis kiiresti uued narmasjuured ning nad kinnituvad uude kasvupaika. Tuleks valida ka taimeliigile sobiv päev, näiteks lilledele õiepäev, maasikatele, tomatitele viljapäev (soovitavalt Lõvi), kapsastele lehepäev jne. Seemnete külvamisel pole sel nähtusel arvestatavat mõju. Tarbepuu langetamisel, heki pügamisel ja viljapuude tagasilõikamisel tuleks samuti eelistada laskuvat kuud, haavad paranevad siis kiiresti ning puud kaotavad vähem mahla. Istutusaeg on soovitav ka väetamiseks ning haljasväetise sissekündmiseks.
Mahlade tõusu- ja laskumisrütm toimib teataval määral ka päeva jooksul: hommikul tõusmine, õhtul langemine. Taimi tuleks ümberistutamiseks välja kaevata hommikuti, mil nad on mahla täis, hoida niiskes-jahedas ning alles õhtul maha istutada.
Tõusev kuu
Tõusva kuu aega iseloomustab vee ja mahlade tõusutung. Puude ja põõsaste viljad on mahlakamad ning säilivad korjatult paremini. Sel ajal sobib silmastada ja pookida, sest jõuline mahlavool hoiab ära kuivamise ning pookeoks kasvab alusega paremini kokku. Ülespoole tungivad jõud soodustavad taimede maapealsete osade arengut. Kalendris asub see periood kahe istutusaja vahel.