Viljapäevad ja viljataimed
Need päevad on seotud taimedega, mis annavad inimtoiduks tarvitatavaid vilju ja seemneid. Siia kuuluvad teraviljad (nisu, oder, rukis, kaer, mais, riis jt), samuti kaunviljad (hernes, uba), köögiviljadest kurk, tomat, paprika ja kõrvitsalised, osalt õlirikaste seemnetega taimed ning ka viljapuud ja marjapõõsad, kuid nende hooldamine nõuab teatud eripära.
Viljapäevad soodustavad viljade väljakujunemist ja küpsemist. Kuu konstellatsioon Jääras ja Kütis mõjutab vilja kui tervikut, Lõvi-jõud on enam suunatud seemnetele ja nende idanemisvõimele. Lõvi tähtkuju on teravilja valitseja, seda võib igaüks märgata, kui heidab pilgu küpsenud kuldkollasele viljapõllule. Lõvi külviaeg annab kõrget saaki nagu teisedki viljapäevad, parandades samas eriti seemne kvaliteeti ja idanemisvõimet. Kui Lõvi ajal külvatud viljalt tahetakse saada mitte niivõrd seemet, vaid suuremat toiteväärtust, tuleks hooldada ja koristada teistel viljapäevadel. Õlitaimede külv viljaajal annab parima seemnesaagi, õlisaagi suurendamisele aitab kaasa õiepäevaaegne hooldus.
Õiepäevad ja õistaimed
Need taimed rikastavad maailma kaunite õite, värvide ja lõhnadega. Siia liigitatakse ka maitse- ja teetaimed, millel on lõhnavad lehed – õiepäeval korjatud piparmünt ja meliss säilitavad kaua oma maitse ja värvi. Õiepäeval vaasi lõigatud lilled püsivad kauem värsked, nende lõhn ja värv on kestvam ja tugevam, allesjäänud taimeosa kasvatab kiiresti uued kõrvalharud ning taastab oma kuju. Ka õiepäeval maha võetud jõulukuusk püsib kauem värske.
Õiepäevaaegne hooldustöö soodustab õitsemist ja õite arengut, ümberistutamiseks tuleks valida lisaks veel istutusaeg. Õiepäevaaegne hooldamine suurendab taimede õlisisaldust, sel ajal tuleks ka õli välja pressida. Kapsaste koristamine ja hapukapsa valmistamine on samuti õiepäev-töö, kuna see parandab maitseomadusi. Üldiselt on õiepäev parim ka piimatoodete ja leiva valmistamiseks, viimane tuleb eriti kohev ja urbne.
Lehepäevad ja lehttaimed
Lehepäevad on seotud taimedega, mille väärtuslikum ja toitvam osa on lehed. Eelkõige on need lehtsalat, spinat ja petersell, kuid ka pea-, roos-, lehtkapsas ning peasalat, samuti lill- ja spargelkapsas. Viimaseid võib viljelda ka õiepäeval – lisandub õrn pähklimaik, kuid saak jääb väiksemaks ning on oht, et pea läheb liiga kiiresti õitsema.
Lehepäeval on taimedes märgata mahlade elavamat liikumist, samuti arenevad kiiremini lehed ja pungad. Kuival ajal on soovitav kasta just lehepäeval, kuna vesi ei auru siis nii kiiresti ning taimed omastavad seda paremini.
Nurmede ja heinamaade väetamiseks ja hooldamiseks sobib samuti kõige paremini lehepäev. Niitmisele järgneb kiire ja tihe taastumine. Viimast on mõtet silmas pidada ka muru hooldamisel. Heinategu talvevaruks võiks olla planeeritud õie-viljapäevadele, sellise heina välimus ja väärtus säilib paremini.
Leheajal võib külvata ja hooldada kõiki eelnimetatud lehttaimi, nii soodustatakse nende kasvu ja mahlasust. Võib ka saaki korjata, kuid mitte säilitamiseks. Viimaseks sobivad enam õie-viljapäevad. Lehepäeval korjatud puuviljad, tomatid, marjad ei säili hästi ning lähevad kiiresti mädanema ja hallitama.
Osa taimede puhul ei sõltu saak palju sellest, kas neid külvatakse lehe- või juurepäeval, näiteks sibul, söödapeet, punapeet. Juurepäev tagab neile vaid parema säilivuse. Kui sibul on külvatud või maha pandud leheajal, siis ei koltu ega närtsi pealsed nii kiiresti, kuid säilitamisel kipuvad sibulad kergesti kasvama minema.
Juurepäevad ja juurtaimed
Juurtaimede puhul tarvitatakse toiduks põhiliselt juureosa. Siia kuuluvad porgand, mustjuur, redis, seller, peet, kaalikas, naeris jt, samuti kartul, sest tema toitaineterikkad osad moodustuvad maa all. Lehepäeval maha pandud kartul kipub haigestuma, tema säilivus ja maitse jätab soovida.
Sibul annab väärtuslikuma saagi ning säilib paremini juurepäevaaegse mahapaneku ja külvi korral. Suhkrupeedi hooldustöid võib teha ka lehepäeval, sest siis on ta mahlasem, külvata ja koristada tuleks aga juurepäeval.
