Külvikalendri saamislugu
Viiekümnendatel aastatel, kui elasin Marburg/Lahnis, oli seal grupp inimesi, kes tegelesid bioloogilis-dünaamilise põllumajandusega. Kasutasime tollal Franz Rullni “Külvikalendrit”, kuhu oli kogutud kokku palju kuu faasidega seotud talupojatarkusi. Ühel noor- ja täiskuu vahelisel kümne päeva pikkusel perioodil, mis oli kalendris märgitud soodsaks külviajaks, külvasin juhuslikult neljal erineval päeval rediseid. Kuid tulemus ei olnud sugugi ühtne, redised erinesid üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. See ajendas mind asja täpsemalt uurima. Alustasin võrdluskatsetega, mida viisin läbi kolme kuu jooksul iga päev.
Katsete käigus ilmnes, et seemned idanesid mitte ainult kasvava kuu ajal, vaid taimed kasvasid kord paremini, kord kehvemini lühemate ajaperioodide jooksul. Et see ei saanud tuleneda erinevast eelviljast või väetamisest, oli tegemist puhtalt aja faktoriga seotud põhjustega. Kuna aja, s.t päeva, kuu ja aasta rütm on seotud Maa, Kuu ja Päikese liikumisega, hakkasin tegelema astronoomiaga.
Katsetulemused kordusid teatud perioodide järel ning need seostusid selgelt kosmiliste rütmidega. Paljud meie töögrupi liikmed korraldasid samuti lihtsaid külvikatseid. Peagi jäi meie aed katsete jaoks väikseks ning olin rõõmus, kui biodünaamiline talunik Andreas Ortwein võimaldas mul Marburgi lähedal oma põldudel katseid laiendada. Vahepeal oli ka küsimuste ring laienenud, lisaks rütmikatsetele tegime ulatuslikke võrdluskatseid väetamise ja biodünaamiliste preparaatide vallas. Seeläbi õnnestus mul leida üles seos, kuidas kosmilised impulsid mõjuvad planeetide rütmilisel liikumisel sodiaagi tähtkujudes.
Tollased biodünaamilise põllumajanduse nõustajad tundsid minu katsete vastu elavat huvi. Nad palusid mul avaldada külviaegade soovitusi esialgu aiandusajakirjas ning seejärel alates 1962. aastast iga-aastase Külvikalendrina. Biodünaamilise põllumajanduse ajakirja Lebendige Erde 1963. aasta jaanuarinumbris ilmus meie katsetest esimene ulatuslik ülevaade.
Meie uurimistulemused said aja jooksul ka rahvusvaheliselt tuntuks. Sarnaseid katseid hakati korraldama maailma eri paikades ning need kinnitasid meie katsetöö tulemusi. Külvikalendrit hakati välja andma teisteski keeltes. Koostöös mitme ülikooli teadlastega oli võimalik biodünaamilise põllumajandusega ja kosmiliste rütmidega seonduvaid teemasid laiendada. Paljud praktikal olnud üliõpilased tegid meie juures ka oma diplomitöö.
1972. aastal liitus meiega Matthias K. Thun (Maria Thuni poeg – tõlk), kes oli vahepeal omandanud mesiniku elukutse, ning korraldanud ka ise mesilastega vaatlusi ja katseid kosmiliste rütmide valdkonnas. Üksnes seetõttu osutus võimalikuks ümberkolimine Dexbachi ja katsete jätkuv laiendamine. Kahjuks oli ta sunnitud oma mesindusalast tegevust piirama, sest võttis enda kanda suurema osa taimkatsetega seotud tööst. Tema välja antud mesinduskalender ilmub koos Külvikalendriga.
 |
Spinatikatsed. |
 |
Katsepõllud Dexbachis. |
 |
Teravilja külvikatsed kasvuhoones. |
Külvikalender 2002