Munakoored
Et anda leivale erinevaid maitsenüansse, on hea lisada tainasse köömneid, linaseemneid, päevalilleseemneid, apteegitilli jms. Lisaks maitse rikastamisele soodustavad need ka seedimist. Seedekulgla ja vere kaudu jõuab nende ainete mõju kõikjale kehasse.
Seda arvestades hakkas Maria Thun mõtlema, milliste ainetega saaks toetada luustikku ja liigeseid, sest nendega seotud probleemid olid sagenenud, põhjuseks tihti liigesekõhre õhenemine.
Seoses lehmasõnnikupreparaadi väljatöötamisega tegeles Maria Thun 1960-1970ndatel palju lubjaga. Aastaid tehti ohtralt võrdluskatseid jaanalinnu-, hane-, pardi- ja kanamunakoortega ning teokodadega. Seejuures äratas Maria Thunis huvi munakoore sisepinnal asuv ning munavalget ja kollast ümbritsev kile. Munakoor koosneb peamiselt lubjast ja nimetatud kile ränist. Eriline on siin see, et antud juhul tekivad lubi ja räni loomorganismis ning nende mõju on hoopis teistsugune kui mineraalsel lubjal ja ränil.
Munakoor koos koorealuse kiudkestaga.
Võrdluskatsed munakoortega näitasid, et kõige mitmekülgsem on kanamunakoor. Nii hakkaski Maria Thun soovitama inimestel, kel oli probleeme kulunud liigesekõhrega, süüa munakoori. Lubjane koor soodustab luuloomet ja koorealune kile mõjub hästi liigesekõhrele.
Kuidas on aga kõige parem munakoori tarvitada? Toiduvalmistamiseks kasutatud või keedetud muna koortel, millelt on munakollane ja valge hoolega eemaldatud, lastakse korralikult kuivada. Seejärel purustatakse koored peos ja pannakse siis kohviveskisse. Jahvatus peaks jääma jahusarnane, mitte peenem. Iga küpsetatava leivapätsi kohta võetakse nüüd pool teelusikatäit munakoorejahu ja sõtkutakse see tainasse.
Kes ise leiba ei küpseta, sööb aga meelsasti müslit, see võib lisada päevase kogusena veerand teelusikatäit munakoorejahu müslile, hästi segatuna seda mäludes peaaegu ei märka. Nii saab munakoori toidu kaudu manustada. Võimalusel oleks muidugi hea kasutada mahekanade mune.
Külvikalender 2015