Rukis
Rukis kuulub vanade teraviljasortide hulka. Rukist kasvatati kõikjal seal, kus mullas toitaineid nappis. Enamasti oli see vähese savisisaldusega ehk vaesem, kergem, näiteks liivane pinnas või erosiooni all kannatav pinnas kallakutel. Veel 1970ndatel oli rukis kergete muldade puhul tavapärane leivateravili. Mägistel aladel, muldadel, kus nisu ei kasva, kasvatati rukki asendajana ka speltanisu. Alles siis, kui mineraalväetise kasutamine põllumajanduses laiaulatuslikuks muutus, hakkas rukki kasvatamine vähenema, sest vanad sordid ei talunud seda väetist. Vili kasvas küll hästi, aga oma jõudsa kasvu tõttu ei pidanud vähegi tugevamale äikesevihmale vastu, pikk kõrs oma raske viljapeaga lamandus ja hilisem viljakoristus osutus väga keerukaks. 
Biodünaamiliselt kasvatatud teravili elab üle ka äikesetormi.
Samal ajal muutus ka tarbija maitse. Varem peaaegu luksuslik sai hõivas rukkileiva koha – nisuküpsetis maitses magusamalt, tema maitse ei kõikunud nagu võib vahel juhtuda juuretisleivaga, sai oli ilus hele ja ei tekitanud nii kiiresti täiskõhutunnet, mis lubas toitu kauem nautida. Nii hakkas nisu rukist tasapisi välja tõrjuma. Kergetel muldadel kasvavad väga hästi ka vanad viljelemise mõttes speltanisuga sarnased nisusordid. Nii pikakõrreliste maanisu- kui rukkisortide kõrre tugevdamiseks tuleb taimi varre kasvu ajal pritsida ränipreparaadiga. Seda tuleb teha siis, kui vars on kasvanud 30-40 cm pikkuseks ning pritsimiseks valida juurepäeva pärastlõuna. Preparaati ei tohi aga enam kasutada, kui rukis juba pead loob ja viljapea lehest juba välja vaatab. Sel ajal pritsimine häiriks viljapea arengut.
Teravili ränipreparaadi pritsimise staadiumis.
Ränipreparaat hoogustab kasvamist. Teravilja küpsemis-protsessi ajal toimub aga kasvu pidurdumine, see võimaldab viljateral välja areneda. Sel ajal on rukis eriti tundlik ning kui pritsida küpsemisperioodil ränipreparaati, ergutab see kasvu. Kui nüüd peaks veel pikemalt vihma sadama, hakkavad rukkiterad küpsevast viljapeast välja kasvama ning selline rukis kõlbab veel vaid loomasöödaks, mitte leivaküpsetamiseks.
Rukki kasvatamine algab külvist. Külvata tuleks viljapäevadel. Kui eesmärk on kasvatada seemnevilja, on külviks kõige soodsamad Lõvi-päevad. Küll kaasneb sellega kindlasti suurem töö seoses umbrohutõrjega, sest Lõvi-päevade mullaharimine soodustab ka umbrohu idanemist. Kui aga on soov külvata leivavilja, on seda kõige sobivam teha Küti-päevadel, sest siis tärkab kõige vähem umbrohtu ning sellega võitlemiseks ei pea nii palju ressurssi kulutama, samas on eeldused vilja kasvuks soodsad. Kui puudub võimalus külvata viljapäeval, võib rukist (aga ainult rukist) külvata ka juurepäeval, sel juhul tuleks aga edaspidi kobestada, hooldada ja ränipreparaati pritsida viljapäeval. Kvaliteetse rukki saamiseks tasub võtta arvesse mullaomadusi ja eelkõige planeedikonstellatsioone. Maria Thuni Külvikalendris välistame me töödeks põhjendatult planeedivarjutuste aja, sest see mõjub taimekasvule halvasti. Kui külvata varjutuse ajal, lisandub rukki puhul kasvuhäiretele ka suurem tungalterade hulk. 
Tungaltera.
See tuleneb asjaolust, et varjutuse ajal ei saa teise varjus olev planeet oma mõju avaldada. Taime täiuslikuks kasvamiseks ja kahjustuste vältimiseks on aga vaja, et mõjuda saaksid kõik planeedid. Ka nisu külvamine sellise varjutuse ajal annab väga suure tõenäosuse seenhaiguse tekkeks. Eriti suuri probleeme toob kaasa olukord, kus külviks on valitud hea aeg, vili on küpsenud, aga koristuse ajal leiab aset varjutus. Siis kandub selle varjutuse mõju seemnete kaudu edasi järgmisse kasvutsüklisse ning külvatud seemnetest kasvavad paratamatult nõrgestatud ja haiged taimed. Sellistel juhtudel ei aita ka ürditeega pritsimine, sest taime nõrkus tuleneb seemnest, mitte tuule või vihmaga taimedele sattuvatest eostest. Ka muld võib anda nii tugevdava kui nõrgestava panuse. Mainisime juba, et rukis on eriti vähenõudlik. Biodünaamilises põllumajanduses püütakse mulda harida nii, et seal leiduks erinevaid pinnast elavdavaid aineid, nii et taim võiks nende hulgast endale kasvuks vajalikud ise üles otsida. Seepärast loobutakse enamasti forsseeritud väetamisest ning antakse peamiselt aasta vältel laagerdatud komposti. Nii hoitakse seenhaiguste ja kahjurite levik kontrolli all. Hobusesõnniku peale kirtsutavad põllumehed sageli nina. Samas on andnud väga häid tulemusi kompostitud hobusesõnniku kasutamine kaera kasvatamisel. Samuti mõjub hästi, kui veisesõnnikule kompostimisel kümnendiku jagu hobusesõnnikut lisada, sest see soodustab sobivat soojusprotsessi ning see omakorda soovitud seenetamist. Väikeste tindiseente teke on n-ö muundumise algus, mis jõuab lõpule, kui ilmuvad sõnnikuussid. Tindiseened peaksid aga olema kaitstud tugevama tuule eest. Põhjamere ääres tehtud sõnnikukatsed näitasid selgelt, et seen kasvas hästi vaid tuulevaikses kohas.
Sellise kompostiga väetatud mullal kasvab ka rukis hästi. Küll aga ei sobi talle mingil juhul see, kui ta peab kasvama poolenisti veel kõdunemata sõnniku- või taimekompostil. Rukis muutub vastuvõtlikuks seenhaigustele, tagajärjed võivad avalduda lamandunud viljast kuni tungalteradeni.
Rukist ei kasvatata alati aga ainult leivavilja saamiseks. Rukki põhku kasutatakse lautades aluspanuna ja mesinikud valmistavad õlgedest mesitarusid. Muude teraviljasortide õled mesitarudeks nii head ei ole. Sellekohased katsed näitasid, et odra- ja kaeraõlgi kipuvad mesilased närima. Peenestatud rukkipõhku segatakse ka vahvärkmajade sõrestikuvahelisse savitäidisesse, see muudab savi vastupidavamaks ja parandab seina soojapidavust.
Rukis on leidnud kasutust aga ka hoopis ootamatul alal. Kui 1930ndatel hoogustus kiirteede rajamine, hakati otsima võimalusi, kuidas kindlustada läbi mägise maastiku kulgeva maantee muldeid nii, et need esimeste paduvihmadega alla ei vajuks. Asjaosalistele meenus rukki juurestiku iseärasus. Nimelt suudab rukis ajada juured väga sügavale ja tema juurestik on sitke. Nii hoiab muldele külvatud rukis pinnast kinni, kuni seal hakkab kasvama looduslik taimestik. Kuna teetööde puhul on sageli tegu väga toitainetevaese pinnasega, sobib vähenõudlik rukis seal kasutamiseks väga hästi ning tee-ehitusel kasutatakse teda problemaatilistes kohtades tänapäevani.
Rukkiga kindlustatud teemulle.
Külvikalender 2015