Kivimijahud mineraalväetisena

Oleme mitme aastakümne jooksul teinud katseid erinevates paikades ja eri tüüpi muldadel. Marburgis oli meil tegemist liivase pinnasega, Gisselbergis graniidi murendi ja savi seguga, mis samasuguse väetamise korral andis pindalaühiku kohta suurema saagi. Mullaanalüüsid näitasid ühe olulise tegurina suuremat kaltsiumisisaldust. Dexbachis on tegu kiltkivi murendiga ja eelmistest tunduvalt kehvemate põldudega.
Kui tegime samu katseid Gisselbergis, kus põllumulla viljakust oli hinnatud 65 punktiga, Rauischholzhauseni viljakal mullal, mida oli hinnatud 90 punktiga ja Dexbachi kehvadel 12-punktilistel põldudel, olid katsetulemuste graafikud sarnased, kuid saagikus erinev.
Proovisime olukorda parandada loomse väetise lisamisega, kuid see ei andnud loodetud tulemust. Siis proovisime oma 4,5 pH väärtusega happelistel muldadel mitmesuguseid peenestatud kivimeid, mis pärinevad Maa erinevatest ajajärkudest. Sellest oli meil palju õppida, mis puudutab mulla teket, viljakust ja huumuse moodustumist. 2000. aasta katsed hernestega näitavad seda selgesti. Kasutasime kivimite liivafraktsiooni alates ürgkivimitest kuni hilisemate lasunditeni. Katselapid olid 10 m2 suurused, neile puistati 1 kg peenestatud kivimit.

Kaunadeta herneste kaal kilogrammides 10 m2 kohta oli järgmine:

Graniit 1,78
Kvartsiit 2,20
Jäme savi 1,94
Kaltsiit <1,74
Diabaas 1,93
Basalt 1,55
Vilgukivi 1,97
Kaoliin 1,39
Kriit 1,51
Dolomiit 2,04
Laava 2,14
   
Võrdluseks:  
   
Sarve-kondijahu 1,67
Munakoored 1,45

 

Basaldist lootsime enamat, pärinevad sellest ju meie kõige viljakamad mullad. Tõenäoliselt oli 1,5 mm tera liiga suur ja murenemise aeg liiga lühike.
Tulemusest võib näha, et vanemate kivimite lisamine mullapinda mõjub väga soodsalt. Paljudest eelnevatest katsetest teame, et nende kivimite mõju on parem, kui neid lisatakse komposti ja kaasatakse mullaorganismide poolt juba seal huumuse moodustamise protsessi. Nii saab kehvi, ühekülgseid muldasid parandada, lisades puuduvaid mineraale komposti ka väikeses koguses.

 

...

Sammasbasaldi paljandumine Saksamaal Amöneburgi lähedal.

 

...

Lubjakivi lasund Prantsusmaal Roueni lähedal.

Külvikalender 2007

Tagasi avalehele >>


Kõik sellel veebilehel avaldatud materjalid on kaitstud autoriõigusega. Mitte ühtegi väljaande osa ei ole lubatud reprodutseerida ega paljundada elektroonilisel, mehaanilisel ega mõnel muul viisil ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
© Aussaattage-Verlag Thun & Thun OHG
© Eesti Biodünaamika Ühing
© Kirjastus PreMark