Mida taim võtab mullast ja mida jätab mulda?

19. sajandi loodusteaduslik uurimine keskendus esijoones küsimusele, milliseid aineid kultuurtaimed mullast võtavad. Tehti kindlaks nn põhitoitained: lämmastik, fosfor, kaalium ja kaltsium. Kaltsiumi ja kaaliumi saavad taimed mullast. Arvati, et loomsest väetisest pärinev lämmastik ei suuda katta kultuurtaimede vajadusi. Kuna oli teada, et põhiline osa ümbritsevast õhust koosneb lämmastikust, püüti välja töötada võtteid lämmastiku sidumiseks. See õnnestus 1879. aastal, mil lämmastikku hakati siduma sooladega. Samal ajal avastati, et terasetööstuse jääkprodukt, šlakk, sisaldab rohkesti väärtuslikku fosforit, mille kasutamine toomasjahuna osutus väga edukaks. Samuti leiti maailma mitmes paigas fosforiidimaardlaid, mis praeguseks on peaaegu ammendatud.

Kui seni on põhiliselt uuritud, mida taimed mullast võtavad, siis nüüd on hakatud üha rohkem huvi tundma, mida taimed mulda jätavad. Esmalt leiti, et liblikõielised seovad lämmastikku, mis koguneb nende juuremügarikesse. Taim tarvitab seda vastavalt vajadusele seemnete moodustamisel. Ent bakterid võivad kogutud lämmastiku vabastada ja nii saavad ka teised taimed seda kasutada.
Kui künda liblikõielised enne küpsuse saavutamist mulda, rikastatakse mulda orgaanilise lämmastikuga. Lisaks on liblikõielistes märkimisväärses koguses kaltsiumi, mis tuleb samuti kasuks järgnevatele kultuuridele. Nii suurendavad liblikõielised haljasväetisena märgatavalt mulla viljakust. See on eriti oluline, kui loomset väetist pole piisavalt.
Ent ka teised taimed jätavad mulda taimekasvuks olulisi aineid. Võtsime enne teravilja külvi mullaproove. Eelviljaks külvasime rukkilille. Kontrollvariandiga võrreldes oli saak 14% suurem. Järgnev mullaanalüüs näitas, et ka pärast teravilja kasvatamist oli mullas rohkem taimedele kättesaadavat forforit kui enne rukkilille kasvatamist.
Sarnaseid tulemusi andsid ka keerispea ja lina. See tõstatas küsimuse, kas ka need taimed rikastavad mulda fosforiga? Vahepeal on selgunud, et nende taimede juureeritised muudavad mullas oleva fosfori taimedele kättesaadavaks. Järgnevate katsete käigus selgus, et kurgirohi ja tatar jätavad mulda rohkem kaaliumi kui seda oli enne. Ristõielised nagu raps, sinep, redis jt rikastavad mulda väävliga. Nii sobivad need eriti eelviljaks teraviljale, suurendades nende saagikust.

 

pilt_16.jpg 

Katsed vaheviljadega 2006. aastal.

Külvikalender 2007

Tagasi avalehele >>


Kõik sellel veebilehel avaldatud materjalid on kaitstud autoriõigusega. Mitte ühtegi väljaande osa ei ole lubatud reprodutseerida ega paljundada elektroonilisel, mehaanilisel ega mõnel muul viisil ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata.
© Aussaattage-Verlag Thun & Thun OHG
© Eesti Biodünaamika Ühing
© Kirjastus PreMark