Kuufaasidest
Ikka ja jälle küsitakse, miks me räägime „Külvikalendris” nii vähe kuufaaside mõjust taimekasvule. Kuuluvad ju kuufaasid esimeste nähtuste hulka, mida märkame Kuu vaatlemisel. Kes ei oleks jälginud, kuidas õhuke kuusirp hommikutaevasse ilmub, päev-päevalt juurde võtab, poolkuuks kasvab, et siis nädala pärast oma täielikku suurust ja kuju täiskuuna näidata. Kolm ööd võime vaadelda täiskuud kogu ta ilus, siis hakkab kuuketas taas loperguseks muutuma, kahaneb poolkuuks ja järgmisena vaevumärgatavaks sirbiks ning muutub vana kuuna kolmeks päevaks nähtamatuks. Vahemärkus: kuufaasid ei ole seotud istutusajaga, s.t tõusva ja laskuva kuuga, seda võib „Külvikalendri“ tähelepanelik kasutaja küll märgata.
Kahanev kuu, Dexbach 13.03.2007
Kasvav kuu, Dexbach 25.03.2007
Kuufaasid mõjutavad normaalsel huumuserikkal mullal taimekasvu niivõrd vähe, et kalendris ei ole me vajalikuks pidanud nendega arvestada. Ent kui muld on mineraalselt üleväetatud või on tegu vesikultuuridega, mõjuvad kuufaasid tugevamalt ning tähtkujud nõrgemalt.
Kuuvarjutus 04.03.2007
Kuuvarjutus leiab aset üksnes täiskuu ajal, kui Päike ja Kuu on opositsioonis ning Kuu asub täpselt oma tõusu- või laskumissõlmes või selle läheduses. Maa heidab Kuule siis täieliku või osalise varju.