Advenditeravili
Kultuurtaimede puhul peetakse oluliseks, et nad moodustaksid toitaineid, mida võetakse kokku mõistetega valgud, rasvad, süsivesikud ja mineraalained, ning teisalt, et nad oleksid võimelised seemneid moodustades või vegetatiivselt end paljundama. 1924. aasta põllumajanduskursuse raames selgitas Rudolf Steiner, kuidas need taimede kaks võimet tulenevad kogu planeedisüsteemist. Taimede regeneratsioonijõud pärineb Maa ja Päikese vahelistelt planeetidelt, st Kuult, Merkuurilt ja Veenuselt, võime moodustada toitaineid aga Päikese-tagustelt planeetidelt – Marsilt, Jupiterilt ja Saturnilt (silmas on peetud geotsentrilist vaatekohta). Teraviljade puhul on need kaks protsessi omavahel tihedalt seotud, sest seeme on ühtaegu ka viljaks. Steiner viitas ka sellele, et paljunemisvõimet või toitainete moodustumist saab teraviljadel edendada külviaja valikuga. Regeneratsioonijõudu suurendab nimelt võimalikult hiline külv vastu talve. Selles seoses on oluline Küti tähtkuju, kuhu Päike liigub praegusel ajal 19. detsembril. 200 aastat pKr liikus Päike Küti tähtkujusse aga advendiaja alguses, 24. novembril, ja oli seal kõik neli advendinädalat (praeguse viie päeva asemel). Seda muutust põhjustab kevadpunkti nihkumine ekliptikal 1° 72 aasta kohta. Talupojad nimetasid vanasti sellist hilist külvi advenditeraviljaks.
Eelmise sajandi kuuekümnendatel korraldasime me vastavaid katseid, külvates detsembris ja jaanuaris katselapile iga päev rukist. Kui mullapind oli külmunud, külvasime otse maapinnale ning katsime külvi kergelt sõkaldega. Lume korral külvasime otse lumme. Üht osa detsembri esimese poole Skorpioni tähtkuju külvidest kahjustasid varakevadel Päikese Kalade tähtkuju konstellatsiooni ajal seenhaigused; külvidel, mis tehti pärast 15. jaanuari, kui Päike liikus Kaljukitse tähtkujus, moodustusid küll külgvõrsed, kuid viljapead kujunesid välja alles teisel vegetatsiooniperioodil.
Kui Maria Thun neist katsetest oma ligi 90-aastasele talupojast isale rääkis, jutustas see talle, et tema isa olnud külas külvaja, kes külvanud seemneteravilja ka teistele, ja alati advendi ajal. See amet pärandus hiljem isale edasi. Kuid pärast Esimest maailmasõda kutsusid veel vaid üksikud talunikud teda advenditeravilja külvama, sest seda ei peetud enam vajalikuks – uut laadi väetamine olevat muutnud sellised võtted üleliigseks, külvata võivat nüüd oma äranägemise järgi.
Tollal tekkis Maria Thunil ka tihe kontakt mitme biodünaamilise põllumajanduse valdkonna uurijaga, kes teostasid samasuguseid katseid, leidmaks sobivat täiskuuga seotud külviaega. Pärast paljusid ebaõnnestumisi jõudsid nad lõpuks tulemuseni, et parimad eeldused järgmise aasta seemneviljaks loob talve alguse täiskuu aeg. Nad pidasid silmas üksnes kuu faase, mitte aga Kuu ja Päikese asendit loomaringis. Täiskuu talve alguses tekib aga siis, kui Päike liigub Küti tähtkujus. Me lisasime sinna juurde oma kogemuse, et parima seemnevilja järgmiseks aastaks annab külv, mida teostatakse, kui Päike ja Kuu liiguvad üheskoos Küti tähtkujus, vaatamata sellele, et samal ajal on ka kuu loomine. Hea tulemuse annab ka Kuu Lõvi või Jäära konstellatsioon.
Külvikalender 2017